Kohe mitte ei tahaks hakata hädaldama ilm üle, mis sellel kevadel on lihtsalt erakordselt aastaajale mittekohane (poliitilist sõnavara kasutades - ei vasta õigustatud ootustele) ning aega on ka jätkuvalt liiga vähe. Samas ei tahaks seda siiski ka märkimata jätta. Olen üritanud suhtuda ilma paremini, kui see väärib ehk et siis ta kuidagi ilusamaks mõelda, kuid ega see enesepettus oluliselt aidanud pole. Aga olgu ta pealegi... Tegelikult ma tõesti ei tahtnud sellest rääkida, kui siis ainult kirjamärgi maha jätmiseks.
Eelmisest postitusest on möödunud päris mitu aega ning me oleme selle aja jooksul tegelenud ja alustanud päris mitme projektiga.
Talvel sai alpakadele valmis sõimega varjualune, mille nad koheselt omaks võtsid. Nüüd ei tohiks nende tuju rikkuda ükski ilmatrikk.
Eelmisest postitusest on möödunud päris mitu aega ning me oleme selle aja jooksul tegelenud ja alustanud päris mitme projektiga.
Talvel sai alpakadele valmis sõimega varjualune, mille nad koheselt omaks võtsid. Nüüd ei tohiks nende tuju rikkuda ükski ilmatrikk.

Praegu on käsil villatoa välja ehitamine, kus siis kunagi saame loodetavasti toimetada kõik oma käsitöötegemised. Tuppa viib peremehe meisterdatud väike valge trepp :).
Eile oli meil kõigil aga iga-aastane suurpäev, kus imetoredate inimeste Ioanna ja Iani (Griezitesalpakas) abiga ning toel said meie alpakad lahti villakoormatest. Nad näevad küll praegu pisut haledamad välja, kuid rõõmsad ja rahul nagu meiegi.