MeieMe oleme loodust, loomi ja maaelu armastavad inimesed. Elasime veel mõned aastad tagasi Eesti väikelinnas, kuid mingil hetkel hakkas meis kripeldama soov ja tahe veeta oma edasine elu teisiti. Õnn, saatus ja head inimesed andsid meile võimaluse hakata rajama UUT ELU maal ja just Valgamaal, mida armastame väga. Täna julgeme öelda, et vana talukoht on meid omaks võtnud nagu meie temagi.
Oleme jõudnud KOJU. |
***
Miski looduses ei küsi, kas ta tohib olla tema ise või peab ta muutuma kelleksi teiseks. Loodus on. Ta on sügavas olemise seisundis, mille teeb võimalikuks universumis valitsev armastus. Seepärast ongi igal loodusnähtusel õigus olla see, mis ta on. Liblikas on liblikas, uss on uss, kivi on kivi, pilv on pilv. Kõik on sügavas rahulolus endaga, sest kõike kannab armastus. /Tommy (Mauritz) Hellsten/
***
Miski looduses ei küsi, kas ta tohib olla tema ise või peab ta muutuma kelleksi teiseks. Loodus on. Ta on sügavas olemise seisundis, mille teeb võimalikuks universumis valitsev armastus. Seepärast ongi igal loodusnähtusel õigus olla see, mis ta on. Liblikas on liblikas, uss on uss, kivi on kivi, pilv on pilv. Kõik on sügavas rahulolus endaga, sest kõike kannab armastus. /Tommy (Mauritz) Hellsten/
***
Alguses...
|
...oli palju tööd, kuid ka palju rõõmu.
II ilmasõja aegu olid pommitamise käigus hävinud enamik talu hoonetest, sealhulgas elumaja. Meie esmane väljakutse oligi ehitada väike eluase. Mõne aastaga jõudsime lisaks renoveerida suitsusauna ja paar abihoonet ning korrastada ümbrust. Panustasime vanasse talusse kogu oma aja ja energia. Teadsime kohe algul, et tahame siin elada koos loomadega. Veel linnaelu aegu avastasime enda jaoks alpakad, kelle kohta uurisime küll veebist, küll püüdsime külastada paljusid kohti, kus neid loomi kasvatati. Unistasime sellest, et ühel päeval saaksime ka ise nende suurepäraste loomade seltsi nautida. Kuna meil polnud aga loomade jaoks mingit sobilikku hoonet, siis pidime hakkama esmalt seda rajama. Paar aastat tagasi võisime rõõmustada uue tallihoone üle ning saime juba täiesti konkreetselt asuda oma selleteemalisi unistusi realiseerima. Ilma eriliste loomapidamisalaste kogemusteta, olime veendunud, et peame alustama pisitasa - algusest, kõiki peatükke õppides otsast ja hoolega. Soetades endale kohe tallitäie loomi oleks olnud meie arvates nende suhtes vägagi vastutustundetu. Nii riskisimegi esmalt katsetada paari Kameruni kitsekese ning sama arvu quessant'i tõugu lamba eest hoolitsemisega. Poole aasta pärast soetasime mõned finull tõugu lambad ning esimesed neli alapkat jõudsid meie juurde 2014.a. suvel. Võime tänaseks öelda, et oleme juba üht ja teist õppinud ja ehk omandanud põhihariduse, kuid pikk tee on veel käia. Aga see tee on huvitav ja tore ning annab igale meie päevale mõtte ja sisu. _ |
Täna... |
...on palju tööd ja jätkuvalt palju rõõmu.
Alpakasid on tänasel päeval kokku neliteist, kuid soovime igal aastal karja täiendada. Eesmärgiks on tõukarja kasvatus ning aretustegevus. Kuulume Eesti Alpakaühingusse. Soovime lähiajal avada talu ka kõigile huvilistele koos väikese butiigi ning miks mitte ka kodukohvikuga. Unistuseks on hakata korraldama käsitööalaseid õpitubasid ning üritusi. |